Ülal 18./19. sajandist pärinev akvarell, millel on kujutatud Pajusi mõisa tall-tõllakuuri. Selle kõrval asuva väiksema abihoone asemele kerkiski hiljem kutsarimaja, nüüdne Pajusi Külalistemaja.
Pajusi ja Puškin
Mõisavaldused, mille kogusuurus koos kõrval- ja karjamõisadega on ulatunud pea kümne tuhande hektarini, on sarnaselt Eestimaa endaga kuulunud ajaloo vältel mitmetele militaar- ja aadliperedele ning neid alasid on oma ustavatele alamatele kinkinud nii Gustav II Adolf, Peeter I ja Katariina I. Just viimase dekreediga anti mõis 1725. aastal kindralmajor Ivan Bibikovile, kelle suguvõsale kuulus näiteks ka Raadi mõis, mille peretütre Euphrosine Lipharti tütretütar oli Aleksandr Puškini abikaasa ja tema hukatusliku duelli põhjuseks.
Bibikovi pojad omakorda müüsid valdused 42 000 rubla (tänases vääringus umbes 1 miljoni euro) eest selle Põhjasõjajärgse omaniku ja Peeter I kammernõuniku Heinrich Claus von Ficki väimehele Woldemar Johann von Lauw`le, kes suutis teostada äia omaaegse nägemuse Pajusi mõisa õitsengust – rajades Põltsamaa piirkonda manufaktuure, kutsudes Saksamaalt tööle hulgaliselt käsitöömeistreid, toetades haridus- ja kultuurielu ja pidades vaesema rahva jaoks üleval haiglat ja apteeki. 18.sajandi klaasibuumis oli oma pisike klaasitöökoda ka Pajusi mõisal.
Avaldamisõigus: Marko Mänd
Pajusi mõis 20.sajandi algul
Esimese Eesti Vabariigi ajal plaaniti mõisa asutada põllutöökool kuid õpilaste vähesuse tõttu sellest mõttest 1932.aastal loobuti. Mõisa liikuvvara müüdi oksjonil ning maavaldustest moodustati asundustalud. 1934.aastal lammutati häärberi vasak tiib ja hoonest sai kohalik rahvamaja, kuigi üritusteks oli see avatud juba 1920.ndatel aastatel.
Von Wahlide ajastu
Ta oli elavalt kaasatud kohaliku elu edendamisesse varustades külakoole Masingu aabitsatega ning harjutades taupoegi hoolsuse ja korraga. Samuti oli ta uuendusmeelne maaomanik tuues Riiast Pajusisse esimesed kastanipuud ja importides esimestena pehme ja kvaliteetse villa poolest tuntud meriino-lambaid. Von Wahlile kuulus Kavastul ka puukool, mille istikuid kingiti nt ka Tartu linnale Toomemäele istutamiseks.
Von Wahlide perekonnakalmistu asub mõisakeskusest 1,5 km Pisisaare poole ning on külastatav ka tänapäeval.
Pajusi mõis tänapäeval
Nüüdseks on suur osa mõisa südames asuvatest hoonetest renoveeritud. Peamaja on viimastel aastatel läbinud uuenduskuuri nii seest kui väljast. Taastatud ja ümberehitatud on moonakate maja, tall-tõllakuur ja kutsarimaja. Uut elu puhutakse järgemööda sisse ka teistele mõisa abihoonetele.
Uue kuue saanud vanas žiguliiteeninduses tegutseb vilkalt restaureerimistöökoda, kus on võimalik uuele elule äratada kõikvõimalikku vanavara ja anda uus hingamine endisaegsele mööblile, ustele-akendele ja teistele sisustuselementidele.